Rakendisõidu võistlustel veab kelku (rege) 4, 6, 8 või vaba hulk(arv)koeri - viimane on nn. avatud klass. Kelgujuht juhib rakendit, andes paremale-vasakule käsklusi juhtkoerale, ise tasasel pinnal kelgu jalastel seistes, ülesmäge aga jalaga hoogu lükates või joostes. Võistlusdistantsid pikenevad vastavalt koerte arvu suurenedes rakendis ja on sprindivõistlustel 7-26 km (a 2 km koera kohta). Rakendisõidu võistluste teise äärmuse moodustavad kuulsad Põhja-Ameerika Yukon-Quest ja Alaska Iditarod, mis on umbes 1500 km pikkused ja mitu päeva vältavad võistlused.

Kelguveol on peamiseks eeliseks koerte ühtlane ettevalmistus, kusjuures head juhtkoerad on väärt rohkem kui kelgutäis kulda. Juhtkoerad ise aga peavad olema kiired, sitked ja vastupidavad, karmiloomulised, samas aga sõnakuulelikud. Kui juhtkoerad on parajad vigurvändad, siis on rakendi juhtliinid puntras ja segamini mõne sekundiga.

Sprindivõistlustel sõidetakse reeglite järgi kahel järjestikusel päeval sama rada ja ajaarvestus toimub mõlema päeva distantsi läbimisele kulunud aegade liitmise teel. Ajamise(sõidu) poolest kuuluvad mehed ja naised ühte klassi. Sõitja enda füüsiline vorm mõjutab lõppaega kõige enam kuni 4 koera klassis. Koerte arvu suurenemisel rakendis sõltub lõppaeg üha rohkem nende veokiirusest ja tavadest ning enam mitte nii palju juhi enda füüsilisest vormist.
Juhi oskused kelku käsitleda ja toime tulla raja raskematel lõikudel võivad lõpptulemust oluliselt mõjutada. Osav juht võib kurvilisel rajal kaasvõistlejaid juba ainuüksi kurvides lüüa mitmesekundilise eduga.