Jalgrattasõit koeraga (bikejoring) on Kesk-Euroopas soositud harrastus ja võistlusala, mis on viimasel ajal palju toetajaid leidnud ka Põhjamaades. Osadele on see lihtsalt asenduseks talvealadele, teistele jälle tõeline spordiala. Esimesed jalgrattaveo meistrivõistlused Soomes peeti alles oktoobris 2005a.
Raskusastmelt on see koerale üks kergemaid alasid, sest kergemagi koeraga saab arendada suurt kiirust, kui koera tööd lihtsustada pedaalide tallamisega.

Esimeseks sammuks on samuti nagu kelguveoski käskluste paremale-vasakule õpetamine ja seis! Suure kiiruse tõttu on paljugi asju, mis ette tulla võivad ja seetõttu peaks kõik hästi sujuma enne, kui seda ala proovima hakata.
Varustusest niipalju, et jalgratturil peab olema reeglitele vastav kiiver ja soovitavalt ka sõrmikud ja muud kaitsmed. Parem on alustada ka kohe maastikul sõitmiseks ettenähtud rattaga. Rahuldava tulemuse annavad ka V-pidurid, kuid veel edulisem oleks ketaspiduritega ratas. Amortisaatorite olemasolu ei ole kohustuslik, kuid ebatasasel maastikul sõites on sellist ratast mugavam ja lihtsam käsitleda. Täpsemaid juhiseid ala kohta saab ESDRA (European Sled Dog Racing Association) reeglite suvealade peatükist. Veoliini kinnitusest ei ole seal mainitud muud, kui selle otsas ei või olla karabiini ja see peab olema hästi lihsalt lahti seotav jalgrattast. Ka  kinnituskoht jalgratta küljes võib olla erinev, kuid üldjuhul on see allpool juhtrauda. Samas on juhtimise lihtsustamiseks veoliini võimalik kinnitada ka  sadula alla toru külge, see ei mõjutaks rattasõitu koera äkilistest liigutustest tingituna külgsuunas.